visuaalne hedonism

sõitsime reedel kursaõega võrru ja raadio 2 saates "elamise kunst" rääkis kõigepealt tõnis lepp lennuki juhtimisest (et see on imelihtne :)) ning seejärel keegi teine visuaalsest hedonismist - soovitas, et kui näed midagi ilusat (inimest, loodusvaadet, ehet, maali vms), siis vaata seda ja võta see läbi mällu salvestamise endale (võtmata samas kelleltki midagi ära ja kogumata koli). väga sümpaatne jutt oli!
ja nii reede kui ka laupäev pakkusid visuaalse hedonismi hetki palju: reede varahommikul tallinnast tartusse ja pärastlõunal tartust võrru sõites oli päikesel vikerkaarevärviline halo ümber, lõuna-eesti suples õrnas roheluses... lisaks pakkus hommikusöök werneris, sooja päikese käes naudisklemine truffe'i terrassil ja lõuna creppis, samuti tänane hommik võrus (katariina kohviku lihapirukate ja kohupiimataskutega!) hõrke elamusi! ja igal pool mängis taustaks hea muusika (täna bussiga tagasi sõitma hakates näiteks see svjata vatra "igaühe hinges on revolutsioon / lase südamel rääkida" lugu) ja armsate sõpradega sai ohjeldamatult naerda...

read the signs

ma olen täiesti võlutud kõigist neist märkidest, mis ümberringi on ja teed näitavad...
mu kallis sõbranna (kellel on eriline suhe hobustega ja tema elus on 3. eluaastast alates kogu aeg mõni olnud, aga nüüd umbes aasta mitte) mainis hiljuti, et ehk on tema viimase aja mitte kõige positiivsemate meeleolude taga see, et tema elus pole hetkel ühtegi hobust? sinna see jutt jäi, aga eile oli ta oma elukaaslasega jalutanud ja üsna sünges meeleolus kurtnud kõige üle, mis ta elus võiks paremini olla... ja siis tee äärest mänguponi leidnud. lihtsad lahendused keerulistele olukordadele :)

elu on sinu poolel

raamatus "kui muutub kõik, muuda kõike" on üks koht, millest ma juba mitu päeva edasi ei saa, nii et pean vist selle tsitaadi siia ikka ära panema :)
"kui sa mõistad, et igasugune muutus leiab aset selleks, et säilitada harmooniat universumis... kui sa seda usud, isegi kui see tundub uskumatu... kui oled kindel, et elu peabki olema õnnelik... ja kui sa tead, et kõikidel lugudel võib olla imeline lõpp, kui sa ei tõkesta seda kibeduse, viha, halvakspanu ja frustratsiooniga ning uskmatusega, et imeline lõpp on üldse võimalik (enamikul on see kõikidest kõige suurem tõke) - siis suudad muuta oma mõtet selle kohta, mis aset leiab - ja nõnda muuta oma ideed selle kohta, mis tulevikus aset leiab. /.../
probleem pole selles, kas sa jääd ellu, vaid kuidas sa jääd ellu. kas oled õnnelik või oled kurb? kas oled taas elu suhtes elevil või oled heitunud, rahulolematu ja pettunud? kas oled õnnistuseks kõigile, kelle elu sa puudutad? /.../
see, kuidas sa näed oma käesolevat kogemust, määrab ära selle, kuidas sa lood järgmise. ja just sellepärast on tulevase muutuse suhtes vaatenurga muutmine nii võimas. /.../
tähtis on väga selgesti teada, et elu on sinu poolel.
see ei tähenda, et alati kukub kõik välja nii, nagu sina tahad. aga tähendab seda, et mõnikord see, mida sina tahad, ei ole sinu jaoks parim." (walsch)

kolm inspireerivat lauset

vaatasin lõpukirjandi teemasid - inspireerivaid oli päris mitu, aga paar tsitaati - üks tuttav ja üks uus - meeldisid eriti:
- "elu mõte on üksteisele tuge pakkuda." (iiri vanasõna)
- "eesmärk on see, mis annab elule tähenduse." (theodore parker)
ja facebookist lisandus veel üks suurepärane lause: "ela nii, et stressis poleks sina, vaid teised." :)

true luxury

"give a bit more than you take. dance like nobody is watching. sing like you do in the shower & sleep in the arms of your great lover."
blog.tr.ee-st leitud blondiinmolly blogist. armas :)

living a dream

"just soov käivitab loovuse mootori, mitte ettevaatus. mitte kunagi ettevaatus. alati, alati suur soov.
aruta, mida sa elus kõige rohkem soovid, ja siis sõida sellel tundel kuni loomiseni. ja kui sa nii teed, kasutad seda, mida on nimetatud külgetõmbeseaduseks. /.../
kõik on energia. energiavallas tõmbab sarnane ligi sarnast. mida mõtled, seda lood." (walsch)
mõnikord on kõik nii imeliselt selge ja lihtne - kes ma tahan olla, mida teha, mida maailmale anda... mida omada (selles osas on mu ambitsioonid küll üsna tagasihoidlikud). kui laiskus nii suur ei oleks, paneks kõik need visioonid kirja ja teeks reaalsuseks :)

art of living

keegi kena inimene mainis hiljuti kuskil filmi "lõputu küünlapäev" ja selle peale tuli mulle meelde kaunis ideaal igast elatud päevast kunstiteos teha :)
hedonism on kutsumus!
eelmine nädal õnnestus selles mõttes päris hästi, et esmaspäeval oli põhjust tähistada ning la bottega ja volangidega seelik sobisid selleks suurepäraselt; nopis oli teisipäeva õhtul ja kolmapäeva pärastlõunal ka väga tore; neljapäeva hommikust reede hommikuni olime tartus, kus jõudsin kõigest truffe'i, creppi, la dolce vitasse ja noiri, aga õnneks ka athenasse valgre õhtule "vaid sulle kuulub mu süda"... ja ülikooli loengut andma muidugi ka, hoolimata antoniuse külluslikust ja ahvatlevast hommikusöögilauast.
reede õhtul kuulasime rock cafés ultramelanhooli ja sõpruse puiesteed, oli supermõnus kontsert! laupäevane lõuna sõpradega sfääris oli tore, hilisem kodune õhtusöök armas ning eilne tiir keila-joal ja itaalia toit rucolas ka hea.

return to innocence

jõudsin täna pärast pikka pausi oma armsa õpetaja juurde joogatundi ja nii hea oli. jalg kaela taha panna ja hea muusika jne :)
tagasiteel tabasin end mõttelt, et mu suhetel fotograafia ja joogaga on üllataval kombel sarnaseid jooni: lisaks sellele, et ma need nüüd väikese ajalise vahega enda jaoks taasavastasin, käisin mõlemas terve esimese aasta tohutu rõõmu ja vaimustusega (fotograafias 2003/2004 ja joogas 2009/2010). ja teise aasta sügisel-talvel jäid mõlemad kuidagi muu elu mõjul pooleli.
samas... ma nautisin täna seal joogas olemist nii väga, et tekkis kohe tahtmine anda (iseendale) lubadusi olla edaspidi järjekindlam. mis on selles mõttes jällegi mõttetu, et ka see mõne kuu pikkune paus oli millekski hea ja ma usun (ikka/jälle) kaunisse põhimõttesse "go with the flow".
proovisin meenutada, milliseid hobisid mul veel on olnud, tantsimine ja tennis tulid meelde, aga nendega ei olnud tunded vist nii tugevad, ehkki mõlemad meeldivad mulle siiani. ja siis muidugi kõndimine, aga see on teatud juhtudel juba poolenisti seltskondlik tegevus. nagu kohvikudki :)

valgusega kirjutamine

mul on väga helged mälestused aastast, mil ma veetsin kord nädalas mõne tunni nõmme noortemaja fotoklubis (kus fookus oli tugevalt must-valgel fotograafial, mis on mulle hirmus sümpaatne). nüüd - pärast ligi 7 aasta pikkust pausi - sattusin ma eestifoto edasijõudnute fotokursusele. esimesed paar loengut olid huvitavad, aga emotsioone eriti ei tekitanud. aga tänane kaupo kikkase portreefoto loeng oli superhea! ja kui ma analüüsin, miks, siis ühelt poolt on kindlasti asi selles, et see on oluliselt rohkem minu žanr kui näiteks loodusfoto, aga teine oluline aspekt on ilmselt see mind nii väga inspireeriv kire ja vaimustuse aspekt - kui ikka inimesel oma tegevusalast rääkides silmad säravad ja jutt jookseb, siis see lihtsalt avaldab muljet ja tõmbab kaasa.
iseendale meelespeaks: cleps (composition, lighting, emotion, pose, story & space) tundus mõnusalt universaalne vahend piltide hindamiseks ja mulle meeldis ka see kommentaar, et kõige olulisem on emotsioon - kui seda pole, pole midagi... kehtib ilmselt paljudes valdkondades.

ma soovin

ma tahan palju päris elu ja natuke virtuaalset. ilusat loodust, värsket õhku, sooja päikest. häid kohvikuid. lõbusaid pidusid armsate inimestega. rõõmu ja armastust. tänutunnet oma imelise elu eest. eneseteostust, kirge ja vaimustust, rahulolu tehtust. mängu ilu.
küsi ja sulle antakse.

oko resto & põhjaka mõis

käisime eile kaberneemes oko restos söömas ja see oli lihtsalt super (sedavõrd, et ma tahaksin siia otsa veel mõned korrad super ja teisi ülivõrdeid lisada)! toit oli ülihea, teenindus kiire ja sõbralik ning sinivalge õhuline interjöör ja merevaade meeldisid mulle ka väga!
sõime kalasuppi ja punakala - mõlemad nägid ilusad välja ja maitsesid hästi. ja magustoitude loetelu võttis mind täiesti nõutuks - ma tahtsin neid kõiki :) nii et ilmselt tuleb varsti uuesti minna. aga siis tasub kindlasti enne laud kinni panna, sest arvata on, et mida suve poole, seda enam tõnis siiguri hõrgutised ja mõnus mereäärne terrass sinna rahvast meelitavad. juba sel pühapäeval saime väga napilt laua - vedas!
ja kui oko külastuse saab mugavalt ühendada jägala joast alla sadavate veemasside imetlemisega, siis teise olulise kevadise vaatamisväärsusega - pulbitseva tuhala nõiakaevuga - samasse suunda jääb kolme suurepärase kokaga põhjaka mõis, mis mulle ka väga meeldib. seal käisin kaks nädalat tagasi ja veendusin rõõmuga, et teine hooaeg paistab sama paljutõotav kui esimene - teenindus oli tore ning sibulasupp juustusaiaga ja praetud räimed pakkusid mõnusaid maitseelamusi!
kodulehed: oko resto kaberneemes ja põhjaka mõis, mõlema kohta leiab infot ka facebookist. ja kui keegi teab veel mõnda nii head (tal)linnast väljas asuvat söögikohta, siis info on most welcome :) oko restoga tutvumine tuletas mulle meelde, milline rõõm on avastada uus väga hea kohvik või restoran ja sellest vaimustuda!

majakad ja muinaslood

reede pärastlõunal eesti arhitektuurimuuseumis (rotermanni soolalaos) avatud näitus "igal majakal oma tuli... eesti tuletornid läbi aegade" oli väga lahe! ja seltskond ka :)
hilisõhtuks jõudsin võrru, kus veini ja huvitavaid jutte jätkus hiliste öötundideni. hommikul jalutasin läbi imeõrna kevadise uduvihma katariina kohvikusse värskete lihapirukate ja kohupiimataskute järele - nurr! ja kohvikus mängis valgre "muinaslugu muusikas"... ümisesin seda tagasiteel ja hingel oli hea.
nendes eesti väikelinnades lihtsalt on see miski... suurepärane elukvaliteet?
"nüüd laulmas iga tund ma leian end, sest muusika ja sa, ma teisse armunud..." ("muinaslugu muusikas")

kevadised hetked

kevadkevadkevad!
kalendrikevad hakkas muidugi juba kaks nädalat tagasi, aga märtsi viimane ja kevade esimene nädalavahetus oli veel nii talvine, et oli igati kohane talvepealinnas pubis ja klubis käia, pühajärve spaa lumevaateid ja otepää snowtubingut nautida. koos reedeõhtuse jalka, tmw suurepärase folgihõngulise kontserdi, kahe superhea lõunasöögiga põhjaka mõisas ja põikega tartusse tegi see kokku väga mõnusa nädalalõpu.
aprilli esimene nädalavahetus sai õnneks kevade vääriline - londonis oli reedest pühapäevani päris ehtne kevad, laupäeval lausa +17, lilled ja muru! ja siis muidugi kõik need poed ja kohvikud ja hea seltskond ja põnevad jutud... nurr!
raju shoppamine lõppes küll sellega, et täna hommikul nägin unes, kuidas läksin kellegi juurde peole, võtsin mantli ära ja seal all oli ainult mu kaunis uus lemmikpesu - teatasin enesekindlalt, et tulin nii, kuna mul polnud midagi selga panna :)