:)

(mul on võõrutusnähud - hullult tahaks blogida. juurdlen just, miks ma end piiran...)

kuus aastat

kas see asi on nüüd selles, et magistritöö tahab lähiajal palju tähelepanu, või hoopis selles, et kuue aastaga on käisin-seal-ja-tegin-seda kujul blogimine ennast mu jaoks ammendanud, aga see blogi sellisel kujul igatahes praegu lõpetab.
ma otsustasin tuua oma ellu tagasi kogu selle salapära, mis oli seal enne aprilli 2004, kui ma blogimist alustasin :)
facebook ja twitter jäävad kohviku- ja muude muljete jagamiseks esialgu alles, nende kasuks räägib seegi, et kui mõni elamus kiiret jagamist nõuab, on sinna lihtne ka telefoniga postitusi teha.
see aadress on mulle siiski sedavõrd armas, et päris ära ma seda ei kustuta - äkki mul tuleb kunagi tunne, et on sõnu või pilte, mida just siin jagada. mul veidi kripeldab nende 20-40 inimese pärast, kes siin iga päev lugemas on käinud, aga... ma olen nagunii sellest võistkonnast, kes usub, et mõte on ainult rõõmu ja vaimustusega tehtud asjadel.
nägemiseni, aitäh, rõõmu ja armastust!

toidust, kirglikult

käisin eile esimest korda tigus (see kõlab palju paremini kui 'teos' või 'restoranis tigu', nii et palun leppige sellise käänamisega). tigu võitis mängleva kergusega mu südame, kõik oli super: toit, vein, teenindus, õhkkond... ja mu oma sõbrad ja vestlus nendega muidugi ka!
aga et siis toit. rannakarbid valges veinis olid sama head, kui need, mida ma ühes mõnusas rotterdami restoranis sõin, huntahven spargliga väga-väga hõrk. ja siis kõik need pisikesed detailid: et menüü on lihtsal paberilehel, et veini saab tellida karahviniga, et kõik ongi hästi lihtne ja seeläbi üliväga elegantne. ja hingega ja südamega. omaette tore oli muidugi ka see tänane küsimus: 'kas sa olid selles 4 noore ja kena naise seltskonnas, kes nägid välja, nagu toituks vaid kurgiveest, aga sõid ja jõid mehemoodi ausalt :)?' :)
hinge ja lihtsuse poolest meeldib mulle ka see koht, kust ma endale täna õhtusöögi tõin - ökopoega samas väikeses punases puumajas asuv nõmme grill kebab, mille menüü sisaldab täpselt kahte toitu (kebab kartuliga ja kebab saiaga), mõlemat saab kahes suuruses, lisaks on väike joogivalik. ei mingit pingutamist stiilis 'ühe söögikoha menüü peab sisaldama x+1 elementi' - väga sümpaatne. leti taga on alati sama mees (suvel oli üks tüdruk ka), hoovis on õunapuu all paar pinki, liha on maitsev ja ma söön isegi seda marineeritud sibulat, mida ta sinna juurde paneb, ehkki muidu mul sibulaga... suhteid pigem pole.
nojah, tahtsin kirjutada kirglikult toidust, aga läks nagu ikka - kirjutasin hoopis söögikohtadest. kirglikult :)

sulamine

eelmine nädal oli juba algusest peale mõnus ja mida edasi, seda paremaks läks. mulle meeldis m-ga fahles lobiseda ja (teise) m-ga boheemis ka, kolmapäeva pärastlõuna komeedis p, päikese, koogi ja klaasikese alkoholivaba valge veiniga oli puhas nauding. sealt edasi tuli lugematu arv toredaid külaskäike, ülilahe reedene väljasõit kursakaaslastega pulbitseva tuhala nõiakaevu juurde (tegime energiasamba ümber energiaringi jne :)) ning lõunasöök viikingite külas. õhtul läksime k-ga vabanki, oli ootamatult lõbus ja elamusterohke pidu, nii et minu juurde jõudsime alles pool kuus hommikul, üllatasin ennast :) ja sotsiaalteadlane minus tegi spontaanse osalusvaatluse käigus ootamatu avastuse: mõned mehed ei küsi klubis enam telefoninumbrit, vaid hoopis 'mis su nimi facebookis on?' :)
laupäeval läksin kella 15 paiku k-ga boheemi hommikust sööma ja siis paar tundi hiljem l juurde õhtusöögile. pärast... õhtus oli ahvatlusi, aga läksin siiski koju magama ja olin pühapäeva hommikul selle üle rõõmus.
käisin oma uutes roosades kummikutes veel keila-joal, kus ka kõik sulas ja oli palju vett. kevadkevadkevad!