tallinn music friday

reede õhtu, tallinn music week, kaks väga ahvatlevat esinejat woodstockis/rockstar'sis ja kõik võimalikud kaaslased kuskil mujal midagi muud tegemas... nii ma üksi kontserdile läksingi. aga universum ei lasknud sellel olukorral kaua kesta, kohe esimese esineja ajal kohtasin toredat endist töökaaslast ja teise ajal saabus juba üks sõber seltsiks :)
allan vainola & unenäopüüdjad oli väga lahe! eriti viimane lugu "pilet tundmatusse" oli komm mu jaoks ("boeing 737 sinilind / tõusis lendu ja siit / viib eemale mind / see mis ootab mind ees / tuleb ilusam / ja taevas on siin üleval / siin kõrgel / palju sinisem kui all...").
ja siis tuli legshaker... neis on ikka väga seda miskit!!! särtsu ja rõõmu ja positiivset energiat, mis kisub kohe ja täiega kaasa. tantsupõrand sai väga kiiresti täis ja puusas oli nõksu, vägagi :) puhas rõõm ja elu ja ülivõrded, tmw kodulehel välja käidud lause "kõigi eelduste järgi üks eesti parimaid live-bände" ei tundu pärast eilset kontserti (pluss esmakohtumist folgil lennukitehases) üldse liialdusena.
hiljem sõime dublineris, kus oli suhteliselt raske jääda kindlaks enne kodust väljumist püstitatud eesmärgile mitte kellegi uuega sel õhtul tuttavaks saada :)

daytime disco

mu muusikaline silmaring on selle nädalaga märgatavalt laienenud, tuleb nentida... ja tallinn music weekist on suurem osa alles ees :)
üle-eelmises postituses viidatud neil youngi "harvest moonist" on poolside teinud väga toreda daytime disco mixi, soovitan.

oma tee leidmisest, once again

sõbranna linkis lugu kahest riisifarmerist, see oli inspireeriv, ehkki mu isa rääkis mulle kunagi vist üsna sarnast lugu roosikasvatajatest, aga seal ei olnud sellist põnevat epiloogi.
kogu lugu saab lugeda siit. aga lühikokkuvõte on umbes see, et üks mees armastas riisi kasvatada ja teadis sellest kõike. ja teine tahtis edu ja võimu ja sulli ja feimi ja piitsutas end hullult, tegi rasket tööd päevad ja ööd, et seda kõike saavutada ja olla parem kui see esimene mees. ja ta sai edukamaks ja rikkamaks ja kuulsamaks, aga teda häiris alati see, et tema võistleja paistis õnnelikum ja tema elu lihtsam.
nad surid samal päeval ja läksid taevasse, kus esimesele mehele öeldi "hästi tehtud!" ja teisele, kui too nurises, et miks esimene õnnelikum oli ja temal nii raske elu, et... "sinust pidi tegelikult maadleja saama, marss uuele ringile!" :)
jällegi see "ära uju vastuvoolu" ja "tee seda, mis teeb rõõmu" moraal, i like.

music sounds better with you

"without you i am all right / i love my life today / but i love you so much more..." (sunrise avenue "somebody help me")
sõitsin autoga enne ja raadiost tuli see lugu ja need read jäid kõrva kuidagi. ilusad.
aga muidu kuulan ma mõõdutundetult oma värsket avastust: "but there's a full moon rising / let's go dancing in the light / we know where the music's playing / let's go out and feel the night / because i'm still in love with you / i want to see you dance again / because i'm still in love with you / on this harvest moon..." (neil young "harvest moon")
ja caro emeraldi avastasin ma natuke rohkem aega tagasi, aga tema lugu "a night like this" võlub mind ka ikka väga.
video on ka super, ma soovin ka palju selliseid pidusid heade sõpradega, lehvivaid suvekleite, ilusaid kingi ja mehi :) ja paadisõite ja võimalusi sooja sinisesse vette pommi hüpata...
"take a look beyond the moon / you'll see the stars / and when you look around / you know the room by heart / i have never dreamed it / have you ever dreamed a night like this /.../ could you ever dream it / i have never dreamed, dreamed a night like this..."

teadlikud valikud

allpool mõned inspireerivad laused, mis võtavad väga hästi kokku selle, et see on suuresti valiku küsimus, mida sa otsustad märgata ja millele keskenduda, ning et igasugused kommentaarid inimeste ja asjade kohta ütlevad sageli väga palju eelkõige ütleja enda kohta.
"there is something "wrong" with everything. no matter what you are looking at, you can find something wrong with it, something imperfect, something that is not okay with you. don't worry, if you look hard enough you'll find it.
there is also something "right" with everything. no matter what you are looking at, you can find something right with it, something perfect.
there remains, then, only one question: what are you going to look at? what are you choosing to notice? what is your perspective?" (walsch)

love & joy

"love is not what you want, it is what you are. it is very important to not get these two confused.
if you think that love is what you want, you will go searching for it all over the place. if you think love is what you are, you will go sharing it all over the place." (ilusilusilus mõte walschilt!)
ja seda coelho vahendatud "if i had my life to live over" teksti olen ma kunagi siin juba linkinud, aga jäi ette ja... nii palju häid mõtteid.
"if i had my life to live over, i would try to make more mistakes.
i would relax. i know of very few things that i would take seriously.
i would go more places. i would climb more mountains and swim more rivers. /.../
if i had my life to live over, i would pay less attention to people telling us we must learn latin or history; otherwise we will be disgraced and ruined and flunked and failed.
i would seek out more teachers who inspire relaxation and fun. /.../
i'd have more sweethearts. /.../
i doubt, however, that i'll do much damage with my creed.
the opposition is too strong.
there are too many serious people trying to get everybody else to be too darned serious."

rõõm on nii suur

reede läks poole pealt väga heaks ja laupäev ja pühapäev järjest veel-veel-veel paremaks! ilus hall vihmane laupäev algas tiiruga tuhala nõiakaevu juurde (ajas peaaegu üle), viikingite külla (teele & koogile) ja jägala joale (ajas vägagi üle). nii tore oli!
õhtul läksin külla - kampsunis... õnneks leidus külas üks kapp ja kapis kaunis sädelev topp, mille endale sain, kui tekkis vajadus väga noorte meestega järgmisse kohta külla ja peole minna :)
väga ilus oli popularis u2 "one'i" järgi tantsida ja tore juttu rääkida... ja koduteel sain juuresoleva kauni foto kodulinnast.
tänane lattetamine boheemis pani jälle imestama, kui tohutult suurt rõõmu võivad mõned kohtumised tekitada - rõõmrõõmrõõmrõõmrõõm! nurr :)

vesi teeb vikerkaari

mulle meeldib vihm. vihmapiiskade krabin ja sabin ja pladin. see, kuidas vihm sulatab ära lume ja peseb ära tolmu ja katab kõik algul õrna ja seejärel lopsaka rohelusega. mulle meeldib vihmaste laupäevade natuke melanhoolne hallus, sest selle melanhoolia all on nii palju puhast rõõmu. mulle meeldivad veepritsmed ja lombid ja see hääl, mis tekib, kui autoga lombist läbi sõita - sahhh! ja mulle meeldivad vikerkaared, mida rohkem, seda uhkem.
ma ei ole elanud asjata - ma olen kuulnud vihmapiiskade sabinat :) ja tundnud vihmapiisku oma nahal.

uue kohviku reede

kõige suuremad valed pidid algama sõnadega "mina mitte kunagi", aga sellegipoolest: mina mitte kunagi enam ei lähe reede pärastlõunal kampsun seljas natukeseks sõbra juurde. sest teadagi - u never know where the day might take u...
samas oli see kampsuni asi ehk natuke hea ka, oleksin ma pannud sädeleva topi või lühikese kleidi, rokiksin ma ilmselt praegu juba näpud püsti kuskil klubis - dublineris oli toredaid inimesi, kes tegid natuke nördinud nägusid jutu peale, et nüüd ma lähen koju magama, aga kampsun aitas endale kindlaks jääda. ja magamine on ju ka kasulik :)
enne käisime veel kinos - oli sellise kerge meelelahutuse tuju, aga "nüüd läheb sõjaks" oli üle ootuste fun, vaimuka dialoogiga ja lahe, sai südamest naerda, nurr!
ja tegelikult võis päeva juba enne seda kordaläinuks lugeda, sest kui keegi viib kohvikuguru kohvikusse, millest ta varem kuulnudki pole, siis sellest piisab küll - klaus on mõnusa atmosfääri ja menüüga koht, mille merelähedase terrassi võlud pääsevad täiel määral mõjule ilmselt suvel.

dancing star

"you must have chaos within you to give birth to a dancing star." (nietzsche via zenhabits blog)
"you are worth far more than you think. your work and presence on this earth are important, even though you may not think so. /.../ go on living without fear and in the end you will win." (anti-law of jante via coelho)

the age of innocence

jäin laupäeva õhtul vaatama lummavat kostüümidraamat "süütuse aeg" ("the age of innocence") ja ehkki olin seda kunagi väga ammu näinud, sain elamuse.
see dialoog lõpus...
- "she said she knew we were safe with you and always would be because once when she asked you to, you gave up the thing you wanted most."
- "she never asked. she never asked me."
...selle peale ärkas kogu mässumeelsus minus, sest kui kellegi pärast millestki loobumine on inimese vaba valik, on see väga üllas, aga kui on nii, nagu selles filmis, kus mees loobus rohkem ikkagi nagu seltskonna ja oma abikaasa survel elust, mis oleks talle ilmselt rohkem rõõmu teinud, ning naisest, keda ta tegelikult tahtis ja kellega end elusana tundis, siis... ehkki noh, alati võib muidugi spekuleerida, et äkki ta siis ikka ei tahtnud seda üht piisavalt, kui ta ikkagi selle teisega abiellus.
aga see tema abikaasa olukord - elada teadmisega, et ta on sundinud inimese, keda ta väidetavalt armastas, loobuma sellest, mida too üle kõige tahtis... minu meelest ei ole see armastus, ei enda ega teiste vastu.
kui ma sind armastan, siis ma tahan sulle seda, mida sa ise endale tahad.
aga noh, muidugi on iga lugu isemoodi. ja lõpuks on see ikka see vana hea "kirg või turvatunne" valik. kes mida eelistab ja millist elu tahab. parim kombinatsioon on ilmselt mõnevõrra üht ja mõnevõrra teist...

nohuingel

mida teeb tark tüdruk (naine? aga lapsepõlv pidi tänapäeval lõppema viiekümneselt, nii et ma ju võin enda kohta veel tüdruk öelda?), kui reedel on selline nohu, et plaan võrru sõita läheb täiesti vett vedama? muidugi sõlmib iseendaga kokkuleppe, et kui mingi ime läbi läheb uni laupäeva hommikul kell 8 ära (ja ta läheb) ja palavikku ei ole (ei ole), siis 9.30 buss ja võru, here i come!
selles mõttes oli ilmselt väga õige otsus, et kodus oleksin arvatavasti pühapäeva õhtuks puhta ära masendunud, aga nüüd oli häid hetki ja rõõmu palju. kohupiimataskud katariina kohvikus, jalutuskäik kevadiselt päikesepaistelises võrus, põnevate juttudega tubasema iseloomuga hetked ja väike põige uude club balance'isse ikkagi lõpuks ka.
ja tagasitee pühapäeval oli seiklus, nagu ikka :) kõigepealt tervitas mind uksest välja astudes kuperjanovi pataljoni taasloomise 20. aastapäeva paraad, puhkpilliorkestri ja kõige muu sinna juurde kuuluvaga. seejärel jäin maha soovitud bussist, sest see oli puupüsti täis - ja ma nägin öösel enne seda unes ka, et ma jäin maha! teistel põhjustel siiski...
tänu sellele õnnestus aga endalegi ootamatult teha erinevaid heategusid - julgustada ühte ema, kel oli vaja koolilaps just selle bussiga tartusse saata, et ta küsiks, kas keegi võtab lapse oma põlvele või pingiservale istuma, laps saigi lõpuks peale. ja kui ma ise olin põlva kaudu tartusse jõudnud, siis tuli üks mees, istutas oma viieaastase preili mu kõrvale istuma ja soovitas sõpradeks saada - preilile tulevat tallinnas ema vastu. see oli üks muljetavaldavalt iseseisev laps... ja üsna jutukas ka, aga õnneks sellisel toredal moel :)

who knows where or when

kodus haige olles tuleb teha neid asju, mis on hingele head. või noh, tegelikult tasub neid asju muidugi kogu aeg teha, aga mõnes olukorras on see eriti oluline. hea muusika on üks neid "hingele hea" kategooriasse kvalifitseeruvaid asju. ja see on huvitav, kuidas mingid albumid ja lood seostuvad mu jaoks kindlate aastaaegadega - bryan ferry "these foolish things", "crazy love" ja "where or when" olid mu kevadeootuse ja varakevade saatjad esimest korda... ma ei mäletagi, mis aastal, millalgi 2000ndate alguses? ilmselt ka 2003. aasta alguses, kui mu elus oli mõnes mõttes praegusele sarnane periood. sellest ilmselt ka see nostalgia praegu...
"it seems we stood and talked like this before / we looked at each other in the same way then / but i can't remember where or when / the clothes you're wearing are the clothes you wore / the smile you are smiling you were smiling then / but i can't remember where or when / some things that happened for the first time / seem to be happening again / and so it seems that we have met before / and laughed before, and loved before / but who knows where or when..." (bryan ferry "where or when")

aeg olemiseks

"kui suurepärane on mitte midagi teha ja seejärel puhata." (hispaania vanasõna)
"paradiis on seal, kus olen mina." (voltaire)

leia oma tee

sain lugemiseks merit raju "leia oma tee" ja inspireerusin kohe alguses ette jäänud mõttest: "palju tõenäolisem on, et sa jõuad pigem varem kui hiljem tagasi hoopis selle juurde, millega tegelesid lapsepõlves, sest millegipärast mäletame lapsena paremini, milleks me sündisime."
jah, seda kinnitab ka minu kogemus. lugemine, kirjutamine, suhtlemine, sekka mõnevõrra pildistamist ja sisekujundamist. ja kui testisin seda teooriat sõbranna peal, kes on suurepärane organisaator, kuulsin, et tema organiseeris lapsena - võistlusi ja mänge ja mida kõike veel. muljetavaldav.

kõnekad pisiasjad

milanot külastanud sõber jagas muljeid ja tuletas mulle meelde minu esmakohtumise itaaliaga oktoobrikuises roomas. mis oli ehe näide sellest, kuidas liiga kõrged ootused ei ole üldse soodne baas alustamiseks (ehkki pariisi suhtes võisid need ootused tegelikult muidugi kunagi veel kõrgemal olla, kui nüüd mõtlema hakata, aga pariis oli meie esmakohtumisel täiesti nende kõrgusel ja rohkemgi veel). rooma oli muidugi tegelikult kena ja kindlasti ma avastaksin itaaliat meelsasti veel, kas või nende imelise köögi pärast, aga... mitte sellest ei tahtnud ma rääkida :)
pigem sellest, et... itaalia keel, mida ülistas elizabeth gilbert oma "söö, palveta, armasta" raamatus, ei istunud mulle ka eriti (mu mõõdukaks üllatuseks), samas kui prantsuse keel... nurr, nurr, nurr. olen seda nautinud nii prantsusmaal kui ka belgias ja vist pisut ka šveitsis ning tahaks veel ja veel ja veel. järgmiseks näiteks nizzas.
piisab sellest, kui panna kõrvuti sõna "tänan" itaalia keeles ("grazie") ja prantsuse keeles ("merci") ning... kõik on selge.
pisiasjad ja märgid rokivad :)

päikeseline esmaspäev

käisin hommikul nopis lattel ja lõuna ajal on24 laos oma uuel mugaval tugitoolil järel. olin natuke mures, kas see ikka mahub mu ferrarisse :) mees, kes tooli mulle laost välja otsis, ütles "see pole nii kerge, ma toon selle teile ise välja" ja paigutas paki ühtlasi sujuvalt autosse. tänasin ja olin liigutatud. kui koju jõudes tugitooli (mis osutus vägagi kergeks...) mitmest trepist üles olin vedanud, tulid meelde ühe sõbra sõnad, kes on mu tegemisi vaadates nentinud, et tema tahab ka järgmises elus naine olla :)
ja muidu oli ka nii tore ja produktiivne päev - sattusin ka autokaupade poodi, kus olid samuti väga muhedad härrad. uute esitulepirnide ostmisega sain ise hakkama, paigaldamisega siiski mitte, aga õnneks on abivalmis inimesi, nurr. ja õhtul sain ise abivalmis olla - päris hea tunne on kogeda, et oluliste eesti ettevõtete tegev- ja muud juhid käivad minu käest oluliste valikute teemal nõu ja uusi vaatenurki küsimas ning et ma suudan neid ka pakkuda :)

u never know where the night may take u

väga temperamentsed vestlused ja kell 5 hommikul koju jõudmine paistavad olevat selle kevade trendid :)
eileöistest avaldustest meeldis mulle kõige rohkem "ühed vabariigi eeskujulikumad sääred" ja päris hästi ka arutelu sel teemal, kellel on sisu ja kellel mitte. aga tervitan siiski sõbralikult ka seda noormeest, kes arvas, et ma olen tõusiklik (oma uuskasutuskeskusest ostetud 3.50 maksnud uues seelikus... khm).
snoob - jaa, seda mõnevõrra küll, head kombed ja ilusad asjad meeldivad mulle tõesti. aga tõusiklikkusest räägime uuesti siis, kui minust on saanud uusrikas, kellel vedeleb pangaarvel hulk miljoneid, mida glamuurselt tuulde lasta :) ehkki ma tahaksin loota, et ma säilitan ka siis mõõdu- ja taktitunde, hea maitse ja elegantsi.
aga iseenesest on sellised "defineeri ennast" harjutused muidugi lõbusad. ja kasulikud, värskendavad puusalt tulistamise oskusi :)

inglid

head sõbrad on mu meelest võrreldavad inglitega, nii et n-l kestnud stockholmi kruiisil avastatud ülilahe telereklaam ja selle tunnuslause "even angels will fall" omandas täiesti uusi tähendusvarjundeid, kui üks hea sõber reedel jala pooleks kukkus...
aga ma usun küll, et even angels will fall (in love)... ja mulle meeldib väga ka see sõnamäng, mida inglise keel sõnaga "fall" võimaldab - armastusse kukkumine. ehkki tunne ise meenutab mu meelest parematel juhtudel küll pigem lendu tõusmist :)
stockholmis oli tore - mulle ikka nii meeldib see linn! selle korra parima uue avastuse krooni saab endale schweizerkonditoriet vanalinnas västerlånggatani alguses (asukoha järgi võiks arvata, et turistilõks, aga tegelikult armas koht lillede, küünalde, peeglite, patjade, hea krevetivõileiva ja hiiglaslike lattedega).
aga aega jäi muidugi natuke väheks... ja lennata tahaks :)

naistepäev!

tsiteerin armsat sõbrannat "kuna ma käin kontoris tööl ja mul on elukaaslane, siis olen ka etteaimatavaid tulpe ja roose saanud" - erakordselt meeldiv on avastada, et isegi kui oled töötu ja single, leiavad naistepäevalilled tee su juurde one way or another... või siis one way and another :)
mina andsin täna niiviisi oma panuse sellesse, et naiste elu ilusam oleks, et viisin uuskasutuskeskusse suure kotitäie riideid, mis mulle enam rõõmu ei teinud, aga paljudele teistele loodetavasti küll. ja tabasin end mõttelt, et mulle nii meeldib riidekapis reha teha ja asju ära anda, et see on täielik ime, et mul on ikka veel midagi selga panna ja ma pesuväel ringi ei lippa :)
ühtlasi möödub täna kuu aega sellest, kui ma kontorist lahkusin. tegin vahepeal paar visiiti töötukassasse ja ehkki koondamine oli mu enda valik (alternatiiv oleks olnud senise 0.75 koha asemel täiskohaga teise osakonda tööle minna), läks samm sellele majale lähenedes ikka natuke ebalevaks. õnneks sattus mulle professionaalne ja meeldiv konsultant, kellega sujus kõik väga kenasti.
aga siiski oli tunne, nagu teeks iseendaga mingit sotsiaalset eksperimenti... ja natuke vist teengi :)

säravam elu

see oli juba tükk aega tagasi, kui ma kohtasin mõtet, et ruumi korrastamine korrastab ka sisemiselt (hea trikk, mille abil koristamine enda jaoks atraktiivsemaks muuta).
ja nüüd jäi ette see: "ancient astrologers believed that once your home was settled, and was as you envisioned it to be, all of life would look brighter and more secure." (susan miller)
millised suurepärased ettekäänded oma koduga tegelemiseks :) lisaks kevadele...
aga tegelikult olen ma selles mõttes väga tänulik kogu selle vaba aja eest, et vannitoa totaalse muutumise ja teiste sisekujundusprojektide läbiviimine oleks töö kõrvalt ilmselt märksa tülikam olnud.

to feel alive

nägin laupäeva hilisõhtul poole pealt filmi "a little bit of heaven", mille lõpulause peategelaselt, pärast seda, kui ta oli ära surnud, oli umbes midagi sellist: "what i wouldn't give to experience just one more time, to feel that incredible sensation. he looked at me, and i felt, alive."
nii ilus... sest on ju tõesti nii, et mõne inimese pilk lihtsalt paneb end eriti elusana tundma.
ja ühe meeldiva jutuajamise käigus tuli mulle meelde üks teine morbiidne film, "the bucket list", mille peale mõtlesin muidugi kiirelt, mis on minu "tahan kindlasti kogeda ja teha" nimekirjas.
lugusid jutustada.
reisida.
ja tegelikult ikka päris palju asju veel :)

feels like spring

esimene märtsinädalavahetus üllatas mind terve hulga meeldivate koosviibimistega.
põhimõtteliselt võib seda nimekirja vist alustada reedese töövestlusega? sest seal olid ka toredad inimesed :)
seejärel pärastlõunal latte ühe sünnipäevalapsega café pärnus.
tükk astelpajukooki teise sünnipäevalapse juures.
klaas veini hea sõbrannaga nõmmel glehni veinikeldris.
üks huvitav korteripidu kirju seltskonnaga.
ja siis iseendalegi üllatuseks venus club kella 5ni hommikul - fakt, mis andis põhjust laupäeva hommikul arutleda, kuidas me õigupoolest sinna sattusime ja kuidas kell äkki nii palju sai. igatahes väga lõbus pidu oli... ja ma ei oleks osanud unistadagi, et mind päästavad potentsiaalselt kompromiteerivast olukorrast õhujõud :)
laupäeva mahtus pikk päikeseline jalutuskäik järvelt kaasa haaratud lattega ja õhtusse veel kaks kena koosviibimist - üks sünnipäev ja üks eesti laulu ühisvaatamine.

be real

"few things are as powerful as standing in the presence of a person who is really really comfortable in their own skin. i promise you that when you get to the last hour of your last day, you will regret having lived the life society sold you versus the life that you knew deep within was meant for you." (robin sharma)
ilus mõte. ole see, kes oled.

romantilised linnad

tartu ja pariis on mu jaoks emotsiooni poolest sarnased, tabasin end üks õhtu mõtlemast. mõlema linnaga on mul midagi armusuhte laadset, mõlemad on... vaimult vabad, südamelt noored, lootust ja rõõmu täis :) mõlemad seostuvad mu jaoks üllataval kombel romantikaga, vägagi. miks see mind üllatab - esimene pilt, mis mulle sõna "romantika" peale silme ette tuleb, on tegelikult pigem päikeseloojang mõne kauni järve või mere ääres. aga noh, nii tartus kui ka pariisis on jõgi ja sillad (ning nagu üks mu armas šveitslasest sõber kunagi arvamust avaldas - kõikides tõeliselt ägedates linnades on)...
nii et tartu sattumine lonely planeti "10 hidden gems of europe" nimekirja on mu meelest igati põhjendatud - palju õnne, armas ülikoolilinn!

ood instagramile

instagram on mu uus lemmikrakendus. või tegelikult peaaegu et uus lemmik-sotsiaalvõrgustik, arvestades seda, et lisaks suurepärastele pilditöötlusvõimalustele saab seal fotosid jagada ja teiste omi vaadata ka - nii palju puhast ilu ja rõõmu!
ma olin umbes kümme vist, kui sain oma esimese fotoaparaadi ja sellest peale on mulle meeldinud pildistada. samas olen ma selles mõttes laisk (või siis ei suhtu pildistamisse lihtsalt nii suure kirega), et kaameraga ekstra kuskile hulkuma minna ma enamasti ei viitsi ja tunde photoshopi seltsis veeta ka mitte. mis ongi põhjus, miks ma tervitan suure rõõmuga ajajärku, mil telefonis on korralik kaamera ja instragram, mis lubab valida 18 laheda töötluse vahel ning fotosid kohe jagada ka. ühesõnaga, uus hingamine mu fotohobile, hurraa!