see on täiesti eriline tunne - olla täiesti vaba, istuda teetassiga köögilaua taga päikese käes, mõelda "mida ma järgmiseks loon?" ja tajuda enda ümber kõikide võimaluste välja.
kas ma valin midagi juba olnud kogemuste galeriist ja loon midagi sarnast uuesti? või ma eelistan lennata tundmatusse?
ma usun, et ma jõuan lõpuks ikka sinna, kuhu vaja. kui ma tagasi vaatan, siis... nii mõnigi inimene ja kogemus oleks mu ellu tulnud ilmselt ühel või teisel viisil nagunii.
näiteid. kui ma olin umbes aastal 2001 teelahkmel, kas töötada edasi tõlkebüroos projektijuhina või minna ilusalongi administraatoriks, valisin ma raskema variandi, tõlkebüroo; samas... ma kirjutasin juba siis, nii et on täiesti võimalik, et (naiste)ajakirjandusse, kuhu ma hiljem jõudsin, oleksin ma sattunud ka seda teist teed pidi.
sama lugu on ühe teatud lennukompanii ja mitme armsa inimesega, kes sealt mu ellu tulid: ma mäletan, kuidas... aasta? paar? kolm? detaile ei mäleta, aga igatahes mingi hulk aega enne seda, kui ma samasse ettevõttesse pardaajakirja tegema läksin, vaatasin ma väga põhjalikult ühte kuulutust, kus otsiti stjuardesse ja kaalusin kandideerimist :)
magic!
Telli:
Postita kommentaarid (Atom)
0 comments:
Postitage kommentaar