käib töö ja pidu koos

lugesin suure osa nädalavahetusest korrektuuri ja eile oli rekordpikk tööpäev, aga kuna neljapäeva õhtul oli üks ahvatlev pidu ning laupäeva õhtul teine eriti oluline, siis tuli ennast nädala lõpus mõistlikult töötamise ja pidutsemise vahel jagada.
neljapäevase peo dress code oli valge glamuur ja see hakkas mulle sedavõrd meeldima, et läksin valge kleidiga ka laupäevaõhtusele peole (juba audrey hepburn teadis, et väiksest mustast kleidist parem on ainult väike valge kleit :)). tundsin end tallinna öö ja ilusate inimeste keskel nagu alice imedemaal :) seda tunnet süvendas neljapäeva õhtul saadud kingikott, kust esimese asjana hüppas välja shishi jõuluehe - valge jänes.
kuna ma nägin vahepeal jäneseid natuke liiga palju (kadriorus on jänes joonistatud ühele seinale, millest kevadel sageli mööda sõitsin; lisaks nägin vähemalt kaks korda erinevates kohtades maas vedelemas jänesekujulisi helkureid), siis otsisin google'i abiga jänestele omistatud tähendusi ja mis ma leidsin...
"when the presence of opportunity arrises leap for it quickly. rabbit is a symbol of fertility. rabbit shows us new growth in artistic areas and new projects. growth is assured when moving in balance. rabbit also is a symbolism for fear. are you always running away from what frightens you? they ask you to face your fears with care and gentleness. as humans it is our nature to feel fear at times but we are shown to not let our growth and movement become paralyzed by our fears."

sisemine tuli

tööpäev algas hommikul kell 9 ja ei ole praegu (22:47) veel päriselt läbi saanud (ajakirja trükitähtaeg), adrenaliin on laes ja seetõttu need fb-s ette jäänud energiajoogi reklaamlaused ilmselt inspireerivadki (ehkki ma ei pea ennast absoluutselt sihtgrupiks, parim jook on vesi): "vahet pole, mis elu sulle toob - loo, inspireeru, ära peatu millegi ees. vaata kustutamatut ja süüta oma tuli." :)
sellega sobib hästi ka nädalavahetusel kuuldud ilus kompliment eestlastele: pealtnäha jahedad, aga tegelikult kirglikumad kui keegi muu.

kuula ennast

"kui sa räägid, kuula alati, mida sa ütled. inimesed kuulavad alati, mida teised räägivad, aga see on suurim solvang. sa pead alati kuulama, mida sina ise räägid. kui sa suudad end kuulata ja rääkida samal ajal, annab see sulle sellise väe, et kõik, mida sa ütled, läheb täide." (yogi bhajan)
mu meelest on teisi ka täiesti okei kuulata, aga selles "kuula alati, mida sa ütled" soovituses on kahtlemata iva :)

love announced

lugesin lugu "kuidas leida, mida armastad" - mõtle: 1) mida või keda sa kadestad? 2) mida armastasid teha lapsena? 3) mis töö poole sind tõmbab isegi siis, kui see pole vajalik ja selle eest ei maksta? 4) mis paneb sind nutma?
...ja jäin mõtlema selle viimase punkti üle ("see taktika on isikliku arengu treenerilt steve pavlinalt, kes soovitab võtta tühi paberileht, küsida endalt, mis on sinu elu eesmärk, ja kirjutada vastuseid seni, kuni jõuad mõtteni, mis sind nutma paneb."), sest kohtasin esmaspäeva hommikul ka sellist mõtet: "sadness is nothing more than love announced." (walsch)
see kõik inspireeris mind pigem isikliku elu võtmes (selle peale ma ei olnudki päriselt tulnud, et oma kire otsimisele läbi nende tunnete läheneda, ehkki mulle meenus ka "alkeemiku" lõpust see mõte, et seal, kus sa nutma hakkad, on su süda ja su varandus; samuti ühe inimese lugu, kes tundis oma kutsumuse ära tänu sellele, et hakkas endalegi üllatuseks pettumusest nutma, kui kuulis, et ei saa osaleda kursustel, kus tahtis - enne seda ta ei teadnud, et see on talle nii oluline).
miks see mind inspireeris - see kõik on väga ilus ja ma olen selles mõttes nende mõttekäikudega väga nõus, et ehkki ma usun, et tõeline armastus annab sulle tiivad ja teeb kokkuvõttes rõõmsamaks ja rahulikumaks, olen ma nende meestega, keda ma oma senise elu suurimateks armastusteks pean, kahtlemata ka kõige rohkem nutnud, naernud ja end 100% elusana tundnud.

vali hoolikalt eesmärke

"choose the mountain you want to climb: don't pay attention to what other people say, such as "that one's more beautiful" or "this one's easier". you'll be spending lots of energy and enthusiasm to reach your objective, so you're the only one responsible and you should be sure of what you're doing."
mulle jäi ette paulo coelho "manual for climbing mountains" ja mind võlub väga see esimene punkt, mõte, et vali hoolega oma eesmärke. teised on ka head, nt see, et õpi kelleltki, kes on olnud seal, kuhu sa jõuda tahad, ja jaga oma lugu...

insight

mulle meeldib nädalavahetuse hommikutel pikalt voodis laiselda. olgu siis üksi või kahekesi :)
eile hommikul olin üksi ja mõtlesin mõtteid igasugustel huvitavatel teemadel, kui järsku saabus üks tõeliselt sisekaemuslik hetk, mil ma sain aru, et lõpuks on tähtsust ainult kahel asjal: kas ma olen armastanud ja kas ma olen ennast teostanud.
ja tegelikult on mõlema küsimuse vastus muidugi juba praegu jah, aga... i know that i can do more.
üldse on olnud rahulikumapoolne paljude heade mõtetega nädalavahetus, kuhu on mahtunud ka ootamatult palju šokolaadikooki ja vanillijäätist :) tänane lõunasöök paari sõbraga (rohkem ei mahukski) minu juures oli ka väga armas, samuti õhtune südametšakrale pühendatud joogatund.

piraadid, penelope, tigu & tequila

teisipäeva õhtul vaadatud "kariibi mere piraatide" 4. osa ("võõrastel vetel") oli mu meelest parem kui kõik kolm esimest kokku (ja kindlasti oluliselt parem 2. ja 3. osast). ja hoolimata kogu mu jätkuvast sümpaatiast esimestes osades mänginud keira knightley vastu, võlus seekord naispeaosas olnud penelope cruz mind hetkega ära, üheks põhjuseks ilmselt suurepärane klapp suurepärase johnny deppi ehk jack sparrow'ga.
eile õhtul sattusin vanalinnas naljakasse kohta nimega shooters ja hiljem sisaliku kunagistesse ruumidesse kolinud tigu kenale (taas)avamisele. tutvusin seal igasuguste toredate inimestega, teiste hulgas ka tugevalt tequilamaitselise koogi eksootilise päritolu ja militaarse minevikuga autoriga, kes ütles, et kooke küpsetades tuleb kasuks kõik, mida ta sõjaväes õppis! pani kohe mõtlema, milliseid oma oskusi ja kogemusi ma ristkasutada saaksin :)

intrigeeriv mõte

mulle jooksis hiljuti kuskilt ette mõte, et kui sulle keegi väga meeldib, meeldib ka kõik see, mis temaga kaasas käib. see mõte intrigeerib mind - kui ma mõtlen minu inimeste peale, siis jaa, nii on. isegi asjad ja omadused, mis võiksid olla ärritavad pisiasjad, on nende inimeste juures kuidagi armsad. ja samas ütleb mõistus vahele, et kuule-kuule, kas saab ikka olla nii?! :)
reedel oli samal teemal tore episood - saatsin kursakaaslastele ühe youtube'i video lingi ja haakisin sinna külge kogemata terve oma isikliku playlisti, kuhu ma olen üsna suvaliselt "hetkel meeldib" tüüpi asju lisanud. enam täpselt ei mäletanud ka, mida, nii et kui kursavend küsis, et kuule, mingi sinu list? siis ma esimese hooga peaaegu et natuke ehmatasin. aga see läks kohe väga positiivseks emotsiooniks üle, kui selgus, et see mängib järjest (ka) tema lemmiklugusid. nurr :)

peosäde!

"peosädet endas peab hoidma, seda tunnet endas hellitama. jälgima, kuidas elu paremuse poole liigub, haarama igast rõõmukillukesest, otsima kõigest häid märke. /.../ tundke rõõmu kõigest, mis teil praegu on. /.../ pisikesi positiivseid muutusi tuleb tingimata märgata ja hellalt hoida. need on edulaine ennustajad. /.../ häid uudiseid tuleb aina rohkem ja teie elu hakkab minema üha paremaks. /.../ olles iseenda ja ümbritseva maailmaga heades suhetes, edastate harmoonilist kiirgust ka ümbritsevasse maailma. te loote enda ümber harmooniliste võngete ala, kus kõik kulgeb edukalt. positiivne häälestatus viib alati edu ja loovuseni." (zeland)
peosäde on mu uus lemmiksõna :)

elamusterohke novembrinädalavahetus

reede hommikul mõtlesin, et ees on tavaline tööpäev, õhtuks olin kahes filmiklipis kõrvalosatäitja (+ühe loo autor nagunii - stsenaristitulevik, here i come). tsiteerides ühte mu lemmikblogijat: you never know where the day might take you :)
töölt koju jõudes olin nii eufoorias kui üldse võimalik, aga õhtune eesti-iiri jalkamäng via tv ühe uue baari - eliksiiri - avamisel jahutas mõnevõrra :) ehkki toredate inimestega aega veetes on õnneks muidugi ükskõik, kus sa aega veedad ja mis taustaks mängib. hilisemad episoodid vanalinnas olid ka lõbusad, samuti tõdemus, et some things and some people never change :)
laupäeval põikasime alustuseks läbi vesivärava kohvikust, mis võlus soojade saiade ja ülisõbraliku teenindusega - nii tore, kui sulle soovitakse säravate silmadega imeilusat laupäeva! lõunat sõime põhjakas, mis oli jälle imeline ja toit väga hõrk (tallemaksapasteet kõrvitsasepikuga eelroaks ning küpsetatud seakülg odrakruupide ja sinepimeega pearoaks). ja õhtul meid võrustati (=võõrustati võrus :)).
eile tagasiteel kohtusin põgusalt tartuga, sain latte wernerist ja ühe uue raamatu tasku raamatupoest. nurr. ja siis oli veel isadepäev ja ühe armsa lapse sünnipäev, mis olid ka toredad. õhtul koju jõudes olin üsna väsinud, aga õnnelik ka... elamusterohke elu rokib!

sõbrad

vahel ma mõtlen, mida väga head ma oma eelmises (või praeguses?) elus tegin, et mul on sõbrad, kes...
...helistavad sooviga mind sõidutada just siis, kui ma olen otsustanud ilma autota linna minna ja seejärel jõudnud mõelda, et ää, väljas on külm ja pime;
...toovad suvalise tööpäeva hommikul lihtsalt niisama mulle koju lattet ja saiakesi;
...saadavad pärast hariliku kodukassi postitust nummi kassipildiga postkaardi (lisades siiski pärast, et "ära ainult mind süüdista, kui kassi saad", vt ka rooma postkaardi lugu);
...on lihtsalt maailma lahedaimad inimesed;
...vastavad mu sõnumile, mis algab sõnadega "ma nüüd ei tea, kas ma olen seda öeldes ingel või kuradike su õlal...", kiiresti "ingel" :)
...ja teevad kõike muud, mis õnnelikuks teeb.
love you!!!

ewert and the two dragons!

kui ma nägin (juba tükk aega tagasi) ewert and the two dragonsi kontserdi reklaame, siis ma teadsin kohe, et sinna tuleb minna. piletite ostmiseni jõudis asi eelmisel nädalal, kui nokia kontserdimaja põrand oli juba täiesti välja müüdud, aga esimesele rõdule veel oli kohti.
eilne õhtu... hea seltskond ja mõnus õhtusöök komeedis häälestasid soodsalt, aga kontsert oli ka tõesti esimesest hetkest peale super! toolid olid muidugi selgelt liigsed, majatäis inimesi elas algusest peale kirglikult kaasa ja viimase 3-4 loo ajal olid juba kõik püsti.
ja... muusika oli super, aga samavõrd ka nende poiste suhtlusviis. ja puhas rõõm nii saalis kui ka laval.
ja üks põhjus, miks see kõik mind nii väga inspireerib, on muidugi see lugu seal taga, et nad on nii pühendunud ja otsinud tükk aega seda, mida nad ise teha tahavad ja mis neile meeldib ja mis ilmselgelt ongi edu võti.

ilus hing

eile tsiteeris üks töökaaslane soovi, et inimese ilu ei lõpeks välimusega. kena soov, aga... ilu on sageli vaataja silmades - mis kellegi jaoks ilus on - ja seda ka juba ainuüksi välise ilu puhul. sisemise iluga on veel keerulisem. kui ma mõtlesin endale armsate ja meeldivate inimeste peale, siis sain aru, et nad muutuvad mu jaoks aastatega üha ilusamaks, ehkki sümpaatsed ja ligitõmbavad olid muidugi kohe (ja see on veel eraldi teema, kas "ilus" tähendab klassikalist nukunägu või isikupära või kuskilt kiirgavat sisemist sära ja sarmi).
minu jaoks tähendab ilus hing ja sisemine ilu vist eelkõige soojust, valgust ja armastust, mis inimesest välja kiirgab, ja julgust elada oma südame järgi.

ennu ratas

kui oled nädalaid (või juba lausa kuid?) peole igatsenud ja tantsida tahtnud ja siis õnnestub ühel toredal bruschetta- ja veiniõhtul armsad inimesed ilma suurema vaevata veenda endaga koos kuku klubisse ennu ratta peole minema, siis... esimese hooga on küll tunne nagu kevadel rohelisele aasale lahti lastud vasikal: piduuuuu! tantsiks ennastunustavalt ja viskaks kõigile vett pähe ja siis tantsiks veel ja bondiks täiesti ootamatult ühe teise laheda seltskonnaga ja joobuks sellest, et täitsa lõpp kui hea muusika, ja tantsiks veel ja... nurr!!!
ja noh, arvestades mõningaid episoode veel, siis sai eile õhtul muidugi järjekordselt kinnitust see, et mine lihtsalt välja ja imed ootavad igal pool.

nagu elu pakub

"kui käitud nii, nagu elu pakub, ongi kõik õnnelikud. kui sa aga ei lähe sellega kaasa, siis ei pruugi uut võimalust tulla ja sa närbud nagu lill, keda ei kasteta, sest oled ise veetrassi läbi lõiganud." (andres anvelt)
sellised avaldused panevad 1) mõtlema; 2) tänulikkust tundma, et ma olen teinud kõike, mida ma olen väga tahtnud (välja arvatud ehk paar üksikut episoodi, aga ju ma siis ei tahtnud ikka piisavalt, sest if there is a will, there is a way, nagu me kõik teame); 3) oponeerima - need asjad, mis peavad tulema, tulevad lõpuks nagunii.

helge tulevik

kirgliku hedonistina oli rõõm lugeda uuest directorist pealkirja "hedonism on uus dolce & gabbana: milline on see seltskond, kes meid 10 aasta pärast juhib" ja trendist, et tänased noored täiskasvanud huvituvad rohkem sellest, kuidas nad elavad, mitte niivõrd sellest, mida nad omavad.
lisaks edukuse uus definitsioon nendelt samadelt noortelt: igapäevane hingerahul põhinev õnn, oma töö armastamine, võlavabalt elamine, armastava perekonna ja sõprade olemasolu. ja kolm kõige olulisemat asja elus: suhe perekonna ja sõpradega, tervis, armastus ja romantika. kaunis! :)

harilik kodukass

tunnen ennast viimasel ajal nagu harilik kodukass, arvestades seda, kui palju ma lihtsalt kodus laisklen ja nurrun :)
veedan aega heade raamatutega diivanil ja voodis, mõtlen ja olen, vahepeal teen teed ja midagi head süüa (ja küpsetan, täna näiteks kirsimuffineid), põletan küünlaid ja paigutan loominguliselt asju ümber. õnneks käib vahepeal toredaid inimesi külas ja tegelikult ma käin muidugi ise ka vahel, külas ja kohvikus ja tööl ka.
aga kui ma meenutan, siis eelmine selline periood oli vist ikka väga ammu. mu esimeses päris oma kodus, vahemikus 2002-2004? vahepeal olen ma ainult ringi jooksnud, tundub mulle... ja noh, kui ma endale ausalt otsa vaatan, siis ma saan aru ka, miks. ehkki aktiivne elu on muidugi tore, selles mõttes ei näe ma ringijooksmises midagi halba.
lisaks novembrile soosib aega iseendaga ka reklaamplakatimaagia: paar päeva tagasi lugesin tööle sõites tee äärest "säästab energiat... ja kodus on soe" :)