elu edetabelid

kirjutasin ühe restoraniarvustuse ja mõtlesin sellega seoses, mis teeb ühe söögikoha heaks. igasugused pisiasjad on muidugi väga olulised, aga kolm peamist asja mu jaoks vist siiski maitsev toit, hea teenindus ja ilus keskkond... kui need on olemas, siis kõik üle selle on juba lisaväärtus. nojah, hea latte on ka oluline :)
töö on teine valdkond, kus ma tean selgelt, mis teeb töökoha mu jaoks heaks: eneseteostus, hea seltskond, paindlik graafik ja tööle vastav palk.

sulgpall on parem kui keks

mai lõpule kohaselt on elu väga tempokas - mis siis, et ma enam ise ülikoolis ei õpi, tööl on põnev ja lõputöid, mida retsenseerida või lihtsalt lugeda, tuleb ka uksest ja aknast.
nädalavahetus oli pigem rahulik, aga laupäeva õhtul käisime tallinna vanalinnas the dublineris meistrite liiga finaali vaatamas (ok, minu fookus oli rohkem söögil ja joogil ja melul :)).
the dubliner on uus ja märkimisväärselt mõnus iiri pubi, tõsine konkurent teisele heale, hellale hundile.
nii harva, kui ma pubides käin... :)

sa oled ilus

kõndisin hommikul kohvikusse ja möödusin seinast, millele oli kirjutatud "sa oled ilus!" - tegi kohe tuju heaks. nagu universum oleks komplimendi teinud :)
ja kuna olin enne seda kodus üsna hea tundega peeglisse vaadanud, pani see mind mõtlema, et ehk ütlevadki ümbritsevad meile sama, mida me ise endale ja mida me tunneme... nii et tasub enda vastu hea olla ja endale hästi öelda!

there is more

üks kena inimene, kellega ma kunagi oma elu jagasin, ütles ükskord hiljem, et ma mõtlen ja analüüsin liiga palju. ma olen seda ise ka vahel kahtlustanud ega välista seda üldse, aga sellegipoolest oli kena järgmist mõttetera lugeda...
"there is a chinese proverb: great doubts deep wisdom. small doubts little wisdom.
never stop doubting, never stop questioning, never, ever assume you have all the answers. having all the answers kills the question itself; renders it lifeless - and you, too...
keep looking, keep seeking. never, ever find it all. because when you find it all, you deny that there is more. and there is never not more." (walsch)

ilusad hetked

tahaks inspireeruda ja mõnel põneval teemal kirjutada, aga üldine mahe ja lõhnav olustik soodustab lihtsalt naudingutesse uppumist.
esmaspäeva hommikul enne tööd lippasin läbi vihma nopist lattet ja šokolaadisaia võtma, soe ja ilus oli, nurr. eile õhtul käisin kõndimas - puud olid helerohelised, taevas sinine ja kõrge, tee ääres õitses roosade õitega õunapuu ja sirelid ka juba peaaegu... nii palju, mille eest tänulik ja mille pärast õnnelik olla.

good life

uskumatult tegus nädal oli... ja meeldejäävaid hetki palju.
- kolmapäeval "meie küla laulude" kontsert draamateatris. mari pokinen oli armas ja hendrik sal-saller ootamatut repertuaari esitades ka tore, aga elamuse sain hoopis kukerpillidest: 40 aastat laval ja ikka oli nende esinemises nii palju ehedat sära ja lusti ja rõõmu ja särtsu... imetlusväärne!
- reedel tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi kevadgrill kallite sõpradega. selle kirjeldamiseks pole lihtsalt sõnu... palju naeru ja rõõmu ja soojust ja ilu, lisaks võitis meie tiim "veinisõõm pärast küberrünnakut" esimest korda kõikide nende aastate jooksul viktoriini! laupäeva hommikul oli kõigil võidukisast hääl ära :)
- golfikursus laupäeval-pühapäeval. sain palli lendu (ise kippusin ka lendu minema) ja mul on nüüd green card.
- pühapäeval sõitsin mööda pirita teed linna poole, päike paistis, taevas oli sinine, muru roheline, meri peegelsile ning tallinna silueti kohal taevas võttis nina püsti kõrgust üks kaunis saleda joonega lennuk. raadiost tuli one republicu "good life", ma keerasin selle väga valjuks ja laulsin ja tundsin kaasa...
"when you're happy like a fool / let it take you over /.../ this has gotta be the good life /.../ the hope is we have so much to feel good about..."

tarbimisväärtus

kinnisvara puhul räägitakse turuväärtusest (location-location-location, maja seisukord ja igasugused muud näitajad), aga mulle tundub, et sellest hoopis olulisem on tarbimisväärtus. ma olen sellest sõnast selle avastamisest saati kergelt vaimustuses, sest see peegeldab nii hästi seda, mis tegelikult on oluline.
mulle tundub, et tarbimisväärtust lisab oluliselt see, et päike särab terve päev tuppa, aknast paistev rohelus... suur päikesepoolne rõdu (ja/või terrass+aed muruga), vann, saun, kamin... hele soe laudpõrand, heledad seinad, lilled, taimed, küünlad, fotod, ilusad nõud... kõik need paljud nummid pisiasjad, mis lisavad emotsiooni - sest nagu ma eile kuskilt lugesin: emotsioon on universumi loov jõud.

happier than god

eelmise laupäeva kaubandus-tööstuskoja ball glorias oli väga lahe, pühapäevane idüll nõmme turul päikese ja purskkaevuga ka. teisipäeva õhtul avastasin müürivahe tänavalt uue kohviku, nimeks must puudel - nii sisu kui ka menüü olid päris toredad.
neljapäevast laupäevani olime londonis. katie melua kontsert oli väga armas (eriti avalugu "the closest thing to crazy" ja "nine million bicycles" lõpus!) ning avastasime igasuguseid toredaid kohti veel: liibanoni restorani falamanki kohe hotelli kõrval, notting hillis churchill armsi pubi... hommikusöögid starbucksis ja lõunad suurepäraste pret a mangeri hõrgutistega pargis olid head, hmv-s oli mõnus jälle plaatides ja filmides surfata ning waterstone'si raamatupoest leidsin raamatu "happier than god", kust on pärit ka järgmine kaunis mõte...
"the good news is that you do not have to go through hell to get to heaven. /.../ happiness is your natural state of being. /.../ life was meant to be happy. /.../ if you believe that life was meant to be happy, it will be." (walsch)

make a wish

ma usun soovimise jõusse. ("küsi ja sulle antakse" põhimõte läheb ka sellesse teemasse, aga on mu meelest laiem, vahel saad ka selliseid asju, millest küll kirglikult ja tundeküllaselt räägid, aga otseselt ei ole mõelnud, et seda ma nüüd tahan.)
ma usun sellesse, et kui sa sõnastad soovi ja paned selle kirja, mõtled sellele langevat tähte nähes või münti purskkaevu visates, siis see läheb täide. mu meelest on need rituaalid ise juba nii armsad ja mängulised, et seda võib ka ainult nende pärast teha, aga ma tean, et alateadvus on võimalusterohke asi (kui nii võib öelda) ning soovi sõnastamisega sa programmeerid ennast soovitud suunas liikuma ja soovi täitumiseks vajalikke võimalusi märkama.
aastaid tagasi ma mõtlesin päris palju, mida ma tahan ja panin hulga soove-eesmärke kirja. hiljuti tuli meelde ja... noh, ma olin need unustanud ja need kõik ei olnud ka enam nii olulised mu jaoks kui kunagi, aga... paljud läksid täide. hämmastav. pani mõtlema, et tasub jätkata.
ja noh, muidugi on olulised ka need sõnumid ja pildid, millega end ümbritseda. sellele mõeldes riputasin eile endale meeldetuletuseks lambi külge directori helkuri kirjaga "et su töö oleks fun" :)