zen

igasuvine palverännak muhusse vanatädi hauale andis seekord kuidagi eriti palju. veskimehe pillatud piiblitsitaat "söö, joo ja ole rõõmus!" inspireeris - see on peaaegu sama universaalne õpetus eluks kui thich nhat hanhi "smile, breathe and go slowly.".
lisaks käisime pädaste mõisas mere ääres juu jääbi raames toimunud teetseremoonial ja kontserdil (dietmar herriger. muusika jaapani zen-templitest bambusflöödile), mis mõjus kuidagi eriti kirgastavalt. ilm oli ülikuum, nii et nautisin kontserti paadisillal, varbad vees. helesinised väikseid helikoptereid meenutavad kiilid käisid vahepeal mu valge seeliku peal puhkamas ja suuri silmi tegemas, pisikesed kalad näksisid jalgu, pääsukesed tiirutasid vee kohal, kõrgel sinitaevas võis näha möödumas imepisikesi valgeid lennukeid... muusika oli mahe ja atmosfäär lummav. nurr.