ligimesearmastus

üks asi, mida jooga on minus arendanud ja mille eest ma olen väga tänulik, on julgus olla see, kes ma olen, ja teha seda, mida ma tahan. on hulk joogaharjutusi, mida tehes võib ilmselt üsna totakas välja näha, aga kui see tundub hea, siis... so what? olen see, kes olen. ma ei pea kellelegi meeldima... peale iseenda ehk.
(ja mitte et mul ei oleks selles osas ikka arenguruumi - kogesin eile tartus kalli kursavenna lõpuaktusel, et ma ei julge ikka isegi koos teiste inimestega väga valjusti "gaudeamust" laulda, mis siis, et mind on korduvalt musikaalseks tunnistatud...)
iseendaga hästi läbi saamine on järgmine huvitav teema. mu kallis kursaõde küsis mult võrus saunas, mida tähendab mu jaoks ligimesearmastus - tema enda käest oli seda hiljuti küsitud ja ta oli vastamisega mõnevõrra vaeva näinud. ma vastasin üsna spontaanselt, et see tähendab mu jaoks seda, et ma olen hea iseenda ja teiste vastu. tagasiside oli, et... õige vastus :) kõige lähemal sulle oled sina ise.
see vestlus tohutult inspireeris mind. tuletas meelde, et andmisel ja teiste vastu hea olemisel on mõte ainult siis, kui sa teed seda rõõmuga ja mingis mõttes iseenda jaoks. "ärge nõudke mult midagi ja te saate kõik" jne.