pärast kolmekuist pausi on kohvikutest kirjutamise lust suur, nii et...
tallinnas on kaks kohvikut, kus ma (ja ma arvan, et mitte ainult mina) tunnen end nagu kodus - boheem kalamajas ja nop kadriorus.
neil on nii mõndagi ühist - asukoht miljööväärtuslikus piirkonnas ning vaba-boheemlaslik-kodune atmosfäär, mille olulised osad on lihtne sisekujundus, hea muusika ja sõbralik teenindus. viimane on ehk kõige olulisem - mul pole selle vastu midagi, et ettekandja end vahepeal korraks internetti suhtlema unustab, kui ta minu juurde jõudes soojalt naeratab ja inimlikult suhtleb. ja seda viimast ei saa mu meelest õppida, vaid see saabki ainult südamest tulla.
boheemi ja nopi ühendab ka see, et mõlemas on piisavalt mõistlikud hinnad, et seal kas või iga päev süüa, ja selline menüü, mis pakub avastamisrõõmu ja mille parimaid palasid sööks veel ja veel ja veel (boheemis härjasilmad peekoniga, pannkook kondenspiima-mandlikreemiga, õunatee; nopis munapuder praetud värske kartuli ja küpsetatud tomatiga; grillitud kana, päikesekuivatatud tomatite kreemi ja värske salatiga wrap, vaarikasmuuti - mmm!).
ja muidugi mängivad sümpaatiate tekkimisel rolli ka head mälestused ja seosed - boheemis on meeldiv kohata ammust toredat tuttavat, kes on selle suurepärase koha loomise eest vastutav, lisaks kõik need ilusad mälupildid pikkadest naudingurohketest jutuajamistest sõpradega mu lemmiklauas esimese toa akna all. ja nopis sain ma paar nädalat tagasi tuttavaks ühe hästi sümpaatse inimesega, osaliselt vist tänu ootamatult pikale ja tugevale pühapäevaõhtusele vihmasajule ning osaliselt tänu enda ja tema tumedatele silmadele :) ja see vahukoore-vaarika-kookosekook, mida ma samal õhtul nopis sõin, väärib ka eraldi mainimist.
28.7.10
27.7.10
haapsalu kohvikud
veetsin ka sel suvel juuli alguses ühe nädala oma puhkusest haapsalus. see tähendas muu hulgas kaheksat väga hedonistlikku hommikusööki müüriääre kohviku terrassil, pluss paari õhtusööki sealsamas. proovisin läbi kogu mind huvitava osa menüüst, parimad (krõbeda peekoni võileib ciabattal praemuna, grillitud tomati, parmesani ja värskete ürtidega; juustu-peekonitäidisega croissant; koogid-saiakesed; värskelt pressitud apelsinimahl) said mitu võimalust.
külastasin mitu korda minu sellesuvist lemmikut, imeliselt ilusa keskkonnaga epp maria galerii veinituba. sealsete tüdrukute naeratused, siirus, soojus, sõbralikkus, abivalmidus ja tähelepanelikkus võitsid lihtsalt südame! ja minu kõige täiuslikum söömaaeg haapsalus leidis aset ühel kuumal pärastlõunal just seal. kõigepealt nautisin bruschettat prosciutto crudo ja mozzarellaga, kõrvale klaas valget veini väga rohke jääga, magustoiduks võtsin hõrgult vanillise maasika-kohupiimakoogi ja latte. nurr, nurr, nurr :)
pizza grande õdusas suvehoovis oli ka paaril õhtul tore.
wiigi kohvik, mis mulle eelmisel aastal väga ei meeldinud, sai uue võimaluse ja jättis - eelkõige oma suurepärase vaatega terrassiga - sel aastal palju parema mulje.
laupäeva õhtul möllasime sõbrannaga natuke mööda haapsalu baare, soovitamist väärib lennujaam, kus sai head maasika margaritat ja paljajalu tantsida (soovi korral oleks võinud muidugi kingades ka :)).
sattusin ka läänemaa muuseumi ajalookonverentsile iloni imedemaal, kus kuulasin selle postituse teemaga hästi sobivat ettekannet "haapsalu pagarid ja kohvikud", lisaks vaatasin ühte teatrietendust ja kuulasin ühte kontserti kuursaalis, kus töötab ka suvekohvik.
ja tegelikult ma nägin muidugi haapsalus igasuguseid kohti veel (jahisadamas ja peatänavalgi), aga kuna nendega ei olnud tunnet, siis jäid need minust seekord proovimata. küll aga soovitan peatänaval sisse põigata evald okase muuseumi - palju paljast silmailu :) ja haapsalu piiskopilinnusesse oli ka uusi toredaid radu ja atraktsioone tekkinud.
mind võlusid piiritult ka mööda haapsalu vaikseid tänavaid jalutades nähtud verandad, rõdud, terrassid, kaunid aiad, võrkkiiged, armas puitarhitektuur. ja ujumiskohana avastasin väikese viigi, mille teises servas ujusid ringi nummid väiksed mustad turbotibud.
külastasin mitu korda minu sellesuvist lemmikut, imeliselt ilusa keskkonnaga epp maria galerii veinituba. sealsete tüdrukute naeratused, siirus, soojus, sõbralikkus, abivalmidus ja tähelepanelikkus võitsid lihtsalt südame! ja minu kõige täiuslikum söömaaeg haapsalus leidis aset ühel kuumal pärastlõunal just seal. kõigepealt nautisin bruschettat prosciutto crudo ja mozzarellaga, kõrvale klaas valget veini väga rohke jääga, magustoiduks võtsin hõrgult vanillise maasika-kohupiimakoogi ja latte. nurr, nurr, nurr :)
pizza grande õdusas suvehoovis oli ka paaril õhtul tore.
wiigi kohvik, mis mulle eelmisel aastal väga ei meeldinud, sai uue võimaluse ja jättis - eelkõige oma suurepärase vaatega terrassiga - sel aastal palju parema mulje.
laupäeva õhtul möllasime sõbrannaga natuke mööda haapsalu baare, soovitamist väärib lennujaam, kus sai head maasika margaritat ja paljajalu tantsida (soovi korral oleks võinud muidugi kingades ka :)).
sattusin ka läänemaa muuseumi ajalookonverentsile iloni imedemaal, kus kuulasin selle postituse teemaga hästi sobivat ettekannet "haapsalu pagarid ja kohvikud", lisaks vaatasin ühte teatrietendust ja kuulasin ühte kontserti kuursaalis, kus töötab ka suvekohvik.
ja tegelikult ma nägin muidugi haapsalus igasuguseid kohti veel (jahisadamas ja peatänavalgi), aga kuna nendega ei olnud tunnet, siis jäid need minust seekord proovimata. küll aga soovitan peatänaval sisse põigata evald okase muuseumi - palju paljast silmailu :) ja haapsalu piiskopilinnusesse oli ka uusi toredaid radu ja atraktsioone tekkinud.
mind võlusid piiritult ka mööda haapsalu vaikseid tänavaid jalutades nähtud verandad, rõdud, terrassid, kaunid aiad, võrkkiiged, armas puitarhitektuur. ja ujumiskohana avastasin väikese viigi, mille teises servas ujusid ringi nummid väiksed mustad turbotibud.
26.7.10
uus algus
kolm kuud blogimata ja... mis elu see on :)
mõistsin vahepeal, et ülikool (kust ma juuni keskel magistridiplomi sain) on üheksa aastat olnud oluline osa mu identiteedist (ja vabast ajast). loodus ei salli tühja kohta, nii et... mis nüüd selle asemele tuleb?
ma ei usu viimasel ajal väga 'ma istun ja mõtlen välja, mida ma teha tahan' mudelisse, 'go with the flow' on kuidagi sümpaatsem (mis muidugi ei välista mõtlemist :)).
aga loovpäevik on igal juhul hea asi ja kirjutamine rõõm, nii et ma otsustasin sellega siin uuesti alustada. seda enam, et twitter ammendas end mu jaoks - ma vist päriselt ei usu ei kohviku- ega muude elamuste jagamisse 140 tähemärgi kaupa, aga samas jagada neid siiski tahan. samuti inspireerivaid mõtteid ja kõike muud head, mis ette jääb.
mõistsin vahepeal, et ülikool (kust ma juuni keskel magistridiplomi sain) on üheksa aastat olnud oluline osa mu identiteedist (ja vabast ajast). loodus ei salli tühja kohta, nii et... mis nüüd selle asemele tuleb?
ma ei usu viimasel ajal väga 'ma istun ja mõtlen välja, mida ma teha tahan' mudelisse, 'go with the flow' on kuidagi sümpaatsem (mis muidugi ei välista mõtlemist :)).
aga loovpäevik on igal juhul hea asi ja kirjutamine rõõm, nii et ma otsustasin sellega siin uuesti alustada. seda enam, et twitter ammendas end mu jaoks - ma vist päriselt ei usu ei kohviku- ega muude elamuste jagamisse 140 tähemärgi kaupa, aga samas jagada neid siiski tahan. samuti inspireerivaid mõtteid ja kõike muud head, mis ette jääb.
Telli:
Postitused (Atom)
