location, location, location

villa margaretha tartus on armas ja romantiline ööbimiskoht - kui ma oleksin sinna sattunud enne antoniust, oleksin ilmselt vaimustuses. paraku sattusin ma sinna pärast, nii et nüüd on hinnang pigem... kena ja mõnusa kohvikunurgaga kohake, aga jääb minu radadest natuke kaugele (loe: erinevalt mu lemmikhotellidest ei asu ülikooli vastas, raekoja platsi ääres või jõe ja bussijaama vahel). ja hommikusöögi juurde šampanjat ka ei pakutud :)
õhtust sõime uuenenud wilde teisel korrusel - interjöör, menüü ja toit olid kõik paremad kui varem, üks meeldejäävalt lahedate maneeridega kelner aga vana wilde ajast alles ehk siis teenindus väga hea.
ja nüüd istun truffe'is ja vaatan, kuidas õues kõik tilgub ja sulab (sh uhke jääst tiiger raekoja ees). kevad! :)

usu imedesse

mu juurde sattus hiljuti (vist juba vähemalt teist korda) üks päris tore kettkiri - igati heade soovitustega stiilis 'sõlmi rahu oma minevikuga, et see olevikku tuksi ei keeraks', 'ära võrdle oma elu teiste omaga - sul pole aimugi, milles nende teekond seisneb', 'saa lahti kõigest, mis pole kasulik, ilus ega valmista sulle rõõmu', 'põleta küünlaid, maga pühapäevalinade vahel, kanna seda ilusat pesu, ära hoia neid eriliseks puhuks - täna ongi eriline' jne. sellised asjad, mida ikka tasub vahel endale meelde tuletada.
aga eriti inspireeris mind see: 'mine iga päev välja. imed ootavad kõikjal.'
ja miks - ma sattusin seoses paljude imeliste hetkedega viinis ja tartus juurdlema, miks seal on nii imeline ja tallinnas sageli mitte nii väga. ja jõudsin välja umbes sellise mõtteni, et nendes linnades on olnud mul aega rahulikult mööda tänavaid jalutada ja märgata kõiki neid imesid, mis mu teele jäävad. tallinnas kipun rohkem liikuma kiirustades, autoga, kindlatel radadel...
mu järeldus: välja minna on oluline, aga imedele avatud ja erk olla on veel olulisem.
(ootamatult ülilahe reede õhtu hea seltskonna + värviliste jookidega kaheksas ning hiljem tom lilienthali valitud suurepärase muusika + ohjeldamatu rokkimisega vabankis on mu teooria värskeim kinnitus :))

verbum creat omnia

selles 'kes palju teeb, see palju jõuab' lauses on oma tõetera, lisaks jätkub ka inspiratsioonivälgatusi - aga kuidas need meelde jätta ja millal realiseerida... mul mõlgub meeles mitu toredat blogipostituse teemat (minu inimestest ja aeglaselt mööda linna jalutamisest jne), aga millal ma need postitusteks kirjutan... ok, siin siis üks, mis juba väga ammu peas ringleb.
mind võlub juba pikka aega mõte, et sõnade valik on väga oluline. noh, see 'ole teadlik oma mõtetest/sõnadest/tunnetest, sest need loovad su elu/kogemuse' kontseptsioon :)
nii et ma olin väga rõõmus, kui ma avastasin oma ülikooli/osakonna kodulehelt lause 'verbum creat omnia' ('sõna loob kõik'). tuli kohe tunne, et ehk ma sattusin tõesti õiget asja õppima.
kuulake vahel - kui paljud inimesed räägivad 'üritan' ja 'peaks' ning kui paljud 'teen' ja 'suudan'...
'ükskõik kas sa mõtled, et sa suudad või et sa ei suuda, mõlemal juhul on sul õigus.' (henry ford)

universumi lõpu restoran

ostsin endale eelmisel nädalal douglas adamsi 'universumi lõpu restorani', lugesin ja nautisin (olen seda kunagi väga ammu laenutanud & lugenud, nüüd sain isikliku eksemplari). paranoiline android marvin, kosmoselaev kuldsüda, mis liigub ebatõenäosuse veojõu abil ja mängib mõttepausi ajal kergemuusikat, ning muidugi mu lemmikkohad, mis kirjeldavad planeeti nimega väikese vankri beeta...
'see on läänetsooni planeet, mis ühe seletamatu ja mõnevõrra kahlustäratava topograafiaveidruse tõttu koosneb peaaegu täiesti subtroopilisest rannajoonest. temporaalse ümbervormumise samavõrd kahtlustäratava veidruse tõttu on seal peaaegu kogu aeg laupäeva pärastlõuna just enne baaride sulgemist. /.../
lalamatine'i rajoon on üks neid väga väheseid piirkondi, kus ei valitse igavene laupäeva pärastlõuna - selle asemel valitseb seal hoopis igavene jahe laupäeva õhtupoolik. sealt edasi asuvad ööklubid.' :)

võluv tartu vol sth

tartu oli taas kord võluv. ja üks magistrantuuri viimasest kahest kohustuslikust ainest sai kahe meeldiva ja huvitava koolituspäeva tulemusena tehtud.
otsustasime p-ga, et let's go wild, ja võtsime antoniuses toa, oli tõeliselt suurepärane kogemus! selle komponendid: kena õhtune teejoomine küdeva kamina ees, ülimugav voodi, ülimaitsev hommikusöök (mille kõrvale oleks soovi korral võinud vahuveini juua, aga... not my style), väga hea teenindus, viimistletud detailid ja palju ilu.
lisaks need hetked, mis teevad tartust tartu: õhtusöök creppis, (seekord natuke liiga kiired) lõunasöögid toredate kaaslastega truffe'is ja suudlevates tudengites, latte ja šokolaaditrühvel 'true love' werneris o-ga.
mõnes mõttes oleksin tahtnud rohkem vaba aega, et aeglaselt mööda tartut jalutada ja nautida vabadust spontaansetele impulssidele järele anda, aga selleks on nagunii paremaid aastaaegu.

päikeseline päev

tegin endale 100% arvuti- ja internetivaba nädalavahetuse, väga hea oli.
reedene tartu oli (hoolimata liiga vara ärkamisest) ka väga tore, inspireeriv seminaritööde kaitsmine ning werner ja crepp b-ga.
õhtuks olin tallinnas tagasi ja vaatasin cinamonis filmi 'õhus', ootasin vist midagi tempokamat, aga huvitav oli ikka (lennukid, lennujaamad, hotellid + george clooney). hiljem sõime vapianos, tegelikult oleksin tahtnud k ja b-ga linna peale möllama minna, aga uni murdis maha.
täna jäin kurguvalu pärast koju tööd tegema, tulemuseks kõrgelt üle ootuste produktiivne päev - saatsin mitu lugu keeletoimetusse-tõlkesse, koristasin oma päikesepaistelist kodu veidi ja tegin muud kasulikku, nurr :)

green room

mõni lattetamine paneb silmad eriti särama - m-ga oli täna rohelises toas väga-väga inspireeriv ja tore ning p-ga järvel ka.