truffe & reval café

hommikul magasin sisse, nii et kella 7ks bussi peale ei jõudnud, 10ks hoopis. selle variandi pluss: kohtasin meeldiva üllatusena g-d, kes läks seminaritööd kaitsma.
tartus sõin truffe'is lõunat - kohvikugurmaani pühad hetked :)
pärast huvitavat loengut ja õhtust kena meie eriala magistrantide kohvitundi programmijuhtidega kiirustasin bussi peale. oli küll natuke see tunne, kuidas ma teen nii, peaaegu peegelsiledas jões peegeldusid linnatuled ning õhk sädeles, tartutartu... aga töö ja mõned piirangud jookide osas oleksid mind veidi pärssinud nagunii. kui juba tartu, siis parem ikka 100% :)
lipsasin eile tallinnas ka natukeseks kohvikusse - m helistas ja saime reval cafés kokku. ta oli väga positiivne ja armas, inspireeris...

here we go again

ma ei mäleta, kus ma kohtasin hiljuti mõtet, et elus ei ole testgruppi, kellega võrreldes saaks analüüsida, kas ma tegin hea valiku ja mis oleks saanud, kui oleksin teisiti valinud.
mulle tundub täna hommikul, et mõnes mõttes siiski on. sest mul on aimdus, et kujunemas on üks dilemma, mis on suhteliselt sarnane sellega, mille ees juba kunagi seisin. samas oskab elu võluv olla - tegemist tundub olevat kunagise dilemma täiustatud variandiga ehk siis terve hulk parameetreid on paremad.
ma tahaksin siia pikkida pikantseid näiteid, aga ma kahjuks ei saa :)

lihtsustatud suhtemudel(id)

vedelesime eile h-ga pikalt ja mõnusalt sushihouse'is. sõime palju sushit ja vähe šokolaaditrühvleid. h soovitas mulle ühte filmi ning rääkis lihtsustatud mudelist, kuidas mehed naisi vaatavat. ma arvan, et see on küll tegelikult kahesuunaline mudel... :)
- kui ta on ilus, siis sa tahad temaga magada;
- kui ta on ilus ja tark, siis sa tahad temaga deitida;
- kui ta on ilus, tark ja hea, siis sa tahad temaga lapsi/perekonda.
ja loomulikult on see tõesti väga lihtsustatud, tegelikult on ju suhetes kogu see inimestevahelise sobivuse ja teineteisemõistmise ja igasuguste muude aspektide kompott, aga... lõbus ikka :)

slow-motion

istun kodus ja krõbistan valuvaigisteid - kui enne kraadisin, oli palavik, pluss see koht, kus tarkusehammas oli, kipub veidi valutama. samas ma väga ei nurise, õues on külm ja veebruar nagunii ning ehkki rahutum pool minust kipub igale poole, on vahel tore ka lihtsalt kodus olla. plaadikogu revideerida, lugeda, süüa teha, kirjutada...
pealegi teeb vaheldus head - alles eelmise laupäeva õhtul jõin tartus kursakaaslastega poole ööni vahuveini ja seejärel tantsisin illusionis, kuni tuled põlema pandi :)
ja selle nädala teine pool oli ka üsna aktiivne - neljapäeva õhtul lobisesin t-ga, reedel lõunasöögi kõrvale m-ga ning õhtul sadasid meeldiva üllatusena mulle b & k külla.
ah jaa, p avaldas eile või üleeile arvamust, et ma võiksin anda endale aega toibuda. ja ma arvan, et tal on täiesti õigus.

tujutõstjad

k ja h käisid mul külas, väga armas oli. tuletasid mulle meelde, kui palju sõltub meeleolu sellest, kellega ja millest rääkides oma aega veeta. neist jäi hea tunne :)
teine võimalus tuju ja enesetunnet mõjutada on kahtlemata muusika-raamatud-filmid. mul on viimasel ajal sageli väga 'love actually' soundtracki tuju (ehkki seal on ka mõned täiesti sobimatud jõululaulud). ma mäletan, et kuulasin seda palju 2004. aastal... mis oli ka üks väga huvitav aasta. mitmes mõttes.
mu eriline lemmik sellelt plaadilt on eva cassidy 'songbird': to you, i would give the world / to you, i'd never be cold / 'cause i feel that when i'm with you / it's alright, i know it's right / and the songbirds keep singing / like they know the score / and i love you, i love you, i love you / like never before

kui üks uks sulgub, avaneb teine

päris raju nädal oli, kui mõtlema hakata:
- teisipäeval sai läbi ilus pikk suhe ühe armsa inimesega;
- neljapäeval vabanesin ühest suurest kohustusest;
- pühapäeval sulgesin hüvastijätukirjaga ukse ühe fantoomsuhte jaoks, mis ei olnud kunagi päriselt suhe, aga mis oli väga kaua kuidagi õhus, taustal, liiga palju mu mõtetes ega lasknud mul oma eluga edasi minna;
- esmaspäeval sain lahti tarkusehambast, mis oli mind kaua seganud.
kui uskuda pealkirjaks pandud mõtet, tähendab see palju uusi avatud uksi :)
ja veel üks avastus: kui eile mõtlesin, et võiksin fotosid sorteerida ja alustada üritasin (nii nagu ikka - kustutades järjest neid, mida ma ei taha säilitada), tabas mind inspiratsioon: äkki oleks hoopis parem viis lihtsalt valida välja need, mille tahan jätta?! ja oma elus samamoodi...

tark naine

kui kunagi selgus, et mul on viis tarkusehammast, ütles p, et liiga tark naine pole ka hea :)
esimesest kolmest vabanemine läks siiski nii lihtsalt, et jäin eriarvamusele (need olid kõik ülemised), aga see tänane... mu tore hambaarst tõmbas seda neli tundi! ja... kui oleks saanud pooleli jätta, oleksin ilmselt seda teinud. aga ei saanud, nii et pidasin lõpuni vastu. mingi ime läbi.

sõbrapäev

sattusin just korra oma meili vaatama ja leidsin sealt sellise kirja, et... oh. väga ilusa, aga ikkagi... oh.
aga eilne õhtu p ja t-ga suudlevates tudengites oli väga-väga südantsoojendav ning veidi joovastav (mitmes mõttes), nagu ka hilisem sõit p-ga võrru ning saun, sade kontserdi dvd & muud meelelahutused a juures.
täna iseendaga werneris hommikust ja truffe'is lõunat süüa, vahepeal raekoja platsil kaunist saksofonimängu kuulata ning veidi taskus shopata oli ka hea.

sõber & kohvik

käisin õhtul m-ga boheemis. hea oli. pärast läbi lumise linna koju sõites oli õnnetunne. nii vähe ongi õnneks vaja - sõpra ja kohvikut.
tegelikult tuli õnnetunne vist juba varem, kui p juures külas käisin. aga kohvikud on ikkagi ka toredad :)

idealist in the action

hea suhe teeb inimese õnnelikumaks. minu meelest. kui teise inimesega ei ole hea ja kerge ja rahulik ja rõõmus olla, siis... see pole see.
ja muidugi siin on need kaks äärmuslikku lähenemist: kõik hea tuleb iseenesest vs tuleb kõvasti pingutada, kompromisse teha.
aga... ehk on nii, et omavahel hästi sobivate inimeste vahel tulevad ka kompromissid kergesti, peaaegu iseenesest?

poker face

nädalavahetus (nagu ka mõni õhtu enne ja pärast seda) oli elamusterohke. elu teeb vahel ootamatuid käike ja ma ise ka, mille tulemusena on meil mõlemal huvitav :)
laupäeval tõi e mulle ära viimase kasti õppematerjalidega, kolimisega sai seega vist siis ühele poole. kolme kuuga. p ja m käisid mul ka külas, sõime neljakesi sushit ja kooki, lobisesime, tore oli. hiljem ooo-kui-ilusatest veiniklaasidest roosat veini juua ja siis b & k-ga sauele uude loft lounge'i minna samuti.
pühapäev oli... segaste tunnete päev, esmaspäev õnneks parem ja tänane veel enam. eile oli p-ga (ruudus :)) mitu armsat hetke... ja õhtune teejoomine ka meeldejääv.

even better than the real thing

kõige ilusam hetk suudluse juures on sekundi murdosa enne huulte kohtumist. selles hetkes on teadmist kohe algavast naudingust, veidi võidurõõmu ning samas siiski veel natuke ootusärevust ja teadmatust...
kõige parem hetk tuleb siiski veidi hiljem. kui veab :)

õige tee

'sa tead, et oled õigel teel, kui uksed avanevad, kohtad õigeid inimesi ja elu on täis kokkusattumusi.'
mulle sattus üleeile p juures üks raamat kätte - mõnikord on nii, et vaatad tihedalt täis riiulit ja näed sealt ainult ühte raamatut - ning leidsin sellise ilusa & inspireeriva mõtte.

nii särav ja kerge

nii särav ja kerge, nii sügav
ja mahe on rahunend meel.

ma tantsisin taevas ja tules,
ma tuikusin tumedal veel.

ah, kuidas ma pillasin helke!
jäin põlema kõikjale.

ei, sinuta poleks ma jõudnud
siiani, endasse.

p kinkis mulle sünnipäevaks doris kareva 'deka'. leidsin sealt mitu luuletust, mis on mind mingitel eluhetkedel puudutanud, toetanud, inspireerinud. see on üks nendest, mis on justkui osa minust.

'the dutchess'

käisin eile a, h ja k-ga kinos, vaatasime sõpruses 'hertsoginnat', oli efektne ja ilus. hüppasin ekraani kaudu paariks tunniks ühte teise reaalsusse, kus oli peadpööritaval määral intriigi ja kirge. huvitav oli kaasa elada ja tore pärast oma reaalsusse naasta...
kostüümid ja vaated avaldasid ka muljet ning keira knightley väljendusrikas nägu ja armas olek kütkestasid. samuti tema roll, ehkki tegelikult olid peaaegu kõik rollid meeldivalt mitmekihilised, keegi ei olnud läbinisti halb ega läbinisti hea ega läbinisti läbinähtav :) kõigis oli inimlikkust - tugevaid ja nõrku külgi, häid ja halbu hetki.
hiljem neljakesi reval café's lobiseda oli ka tore. ja inspireeriv :)